Produced by lo Treikelder and Annika Aas






Libahunt.

A. Kitzberg

"Noor-Eesti" wljaanne



A. Kitzberg

Libahunt.

DRAAMA WIIES WAATUSES

NOOR-EESTI WLJAANNE, TARTUS 1912



OSALISED:

TAMMARU PEREMEES

TAMMARU PERENAENE

MARGUS, nende poeg

MARI, TIINA - kasuttred

WANAEMA

JAANUS, sulane

MRT, sulane



Klarahwas, tdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed



Aeg XIX aastasaja algul, orjaplwe ajal.

Esimese ja teise waatuse wahel on kmme, neljanda ja wiienda wahel wiis
aastat.



ESIMENE WAATUS.



Must ja ngine rehetare. Ahjus hgub tuli ja punetab slt seinte
ple. Ahju ees sawik (mritud iste), kolde kohal ahela otsas pada.
Ahju krwal pink, kartsas ja wanaema woodi. Teisel pool wastu nurgas
uhmripakk, leiwalabidas, ahjuluud ja muud koli, seinas soone pl kinni
ja lahti lkataw uks, pulk sees ja all nurga sees kassiauk. Ukse pl
lahtine laud, mille kaudu walgust sisse ja suitsu wlja lasta wib;
ukse krwal sulase woodi. Tagaseinas wike, sagarate pl kiw uks,
lingi asemel kie ots. Ahju suu ees iste, selle ees wokk, sawiku
lhedal pihijalg plewa peeruga. Hiline talwehtu, ues torm ja
aegajalt huntide hulumine.



PERENAENE, 40 aastane, waewatud noga, lhikeseks ligatud juukste pl
walge (Halliste) prtt, mille kolm nurka selja ple alla ripuwad,
kasuka pihik, must krtsik, linane pll, jalanartsud ja parkimata
nahast pastlad - istub sawiku lhedal ja ketrab. MANN (MARI)
kaheksaaastane, walgetwerd tdrukukene, linalakk lhike juuks,
wrwiline willane lng juuste pl, takune hame, rindade alt kirju
wga mssitud, kaela all wikene wask prees - kkitab, paljad jalad
hamme all, sawikul ja weerib suurest wanast lauluraamatust. MARGUS,
neljateistkmneaastane walgetwerd poiss, paklane hame, kaela alt wask
preesiga koos, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad - kepleb
niisama. Temal on ametiks alati peergu kohendada ja waadata, et see
hsti pleb.



MANN (weerib): Mi-e me, i-e je, meie, ri-si ris, ti-i ti, risti, u-si
us, si-o so, usso...

PERENAENE (parandab): .... usu!

MANN:...usu! Wi-i-si wis...

MARGUS (parandab):...wiis!

MANN: Jaa, sina oskad pst!

MARGUS: Oskan jah, sina pead ka. Katsu kui Kukese-Mrt tuleb ksuga:
Tammaru-Mann kirikherra ette lugema, ja sina ei oska!

MANN (mteldes, siis ruttu): Mina ei lhe!

MARGUS: Kuhu sa psed!

MANN (sdikalt): Ei lhe jah!

PERENAENE: pi, pi, latseke, mis sa sneled. - Margus, kohenda tuld!

MANN (weerib): Wi-i-i-si wiis, pi-e-a pea, ti--ka tiik, ka-i ki,
peatkki. (Loeb silpide jrele kokku:) Me-ie ris-ti-us-su wiis pea-tk-
ki. (Jb mtlema ja waatab les:) Nin e nin, mis need wiis peatkki
on?

MARGUS: Kll oled sa rumal!

MANN (terawalt): Ega ma sinu kest ei ksinud, nin tleb minule isegi.
Nin, mis need wiis ptkki on?

PERENAENE (jtab woki seisma ja waatab mteldes lapsele otsa): Wiis
ptkki? Wiis ptkki on - wiis ptkki. Need peawad ps olema,
neid nutakse. Muidu ei weta pkooli ega armulauale.

MANN (mtetes): Jaa, aga -

PERENAENE: Ah latseke, mis sa nnda palju ksid. (Stkub woki jlle
wurama. Margus oli selle aja sees wokiratta klge tulise se
kinnitanud, tuline rngas lb helendama.)

MANN (kilgates ja sawikult maha karates): Oh kui ilus! Nin waata, kui
ilus!

PERENAENE (pahaselt): Oi sina wallatu, kas ei ole kest ra! No oota,
kui isa koju tuleb!

WANAEMA (60-70 aastane poolpime eidekene, wana, paljas kasukas seljas,
kobab kndides enese ette - astub tagakambrist sisse ja jb
kuulatama): Kellega sa treled?

PERENAENE: Margusega! Tulise se pani wokiratta wahele!

WANAEMA: ra tee, pojake, ssi kargab kaugele, Laurits lendab lakke.
(Kobab oma woodire ple.) Mis sa's ka phapewa htul selle wokiga
jahid!

PERENAENE: Ei ole enam phapew, thed juba taewas. Mure ka, inimesed
alles wljas! Leiawad nad selle tuisuga teed wi ei leia ja eksiwad
metsa ra.

WANAEMA: Tea jah, kuhu nad nnda hilja ple jwad!

(Waikus. Ei kuule muud kui tuule tuhinat ja wokiratta wurinat.)

MANN (on jlle sawikule roninud ja raamatu wtnud, weerib): E-si es,
si-i si, esi-, mi-e me, esi-me- ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a p, ti--ka
tkk, p-tkk...

(Korraga ues huntide hulumine. Kik kohkuvad.)

MANN (hirmul): Hunt, nin - hunt!

WANAEMA: ra nimeta, latseke, ra nimeta nimepidi. Metsakutsa saab
kurjaks!

MARGUS (on ukse plislaua lahti lkanud, klma auru ja tuisku tungib
tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale lheb ja ra
kajab).

PERENAENE (kohmetanult): Keela ja kaitse! Kll lhewad hbemataks, sest
ajast kui Suli ra wiisid. ue tungiwad sisse! Waid mis nad ikka weel
ra teewad!

WANAEMA: Kui ikka laudaustel toed taga on.

PERENAENE: Et Jaani, Jaanust juba ei tule!

MARGUS (julgustawalt): Esl on pss ree pl lgede all.

PERENAENE (murelikult): Pss kodus! Ja kui oleksgi kaasas, kas selle
tuisuga kiwi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kik!

MANN (whe aja prast): Huu! Klm! - Et isa ka niisuguse ilmaga
kirikusse lks!

MARGUS: No kui ksk anti!

PERENAENE: Nojah, kui ksk anti: igast talust mees ja naene waatama,
kuidas nida ja libahunti nuheldakse! - Mina ei julgenud, siis lksid
sulasega. Ksku ei tohi titmata jtta.

MANN: Nin e, nin, mis see nid on?

PERENAENE: Kui suureks kaswad, kll siis kuuled.

MANN: Ja - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju.

PERENAENE: Mis sa nndapalju prid, mis sul waja teada ei ole. Libahunt
on kuri inimene, kes ennast wahel hundiks moondab. Kui ta tahab on ta
hunt, kui tahab, inimene.

MANN (ennast ema lhedale surudes): Nin, mina pelgan!

PERENAENE: Mis sa siis prid niisuguseid asju! Wta raamat, mine
sawikule ja pi! (Kui Mannil hd tahtmist ei ni olewat:) Noh, mine,
mine !

MANN (wtab raamatu, lheb sawikule, aga ei pi, wahib prani silmadega
thjusesse).

WANAEMA (woodi re pl, iseenese ette hates, nagu ei oleks ta
millegi le selgusele saanud): Jaah!

MARGUS: Sa tlesid midagi, wanaema?

WANAEMA (hates): Ei midagi! Mtlesin niisama, et... ilm on asju tis,
millest meel-mistus jagu ei saa. Waatad ja waatad kll, aga ei ne
midagi! Wana usk, see tegi wahet h ja halwa wahel: sortse oli ja
tarku inimesi, kes enam teadsiwad kui teised. Uus usk ei tee wahet
midagi, kik on - hesugused niad! Aga ometi on sl, nagu
weesoonekesed mulla all warjul - hd ja halba. Hd ja halba, mida
meel ei mista!

(Tume meeleolu, ainult tuule tuhisemine ues ja woki wurin toas.)

PEREMEES (50 aastane tugew mees, temal on juba tublisti halle karwu
juustes ja habemes; sulane JAANUS, 35 aastane. Mlemad tugewates
talweriietes, riideta kasukad wammuste all, lakaga mtsid; alusriieteks
peremehel hall, sulasel must lhike pihik ja mlematel walged
keerdkaltsad, pikad mustad sukad ja parkimata nahast pastlad. Uks
lendab lahti, pimedast tungib klma auru sisse.)

PEREMEES (sulasega le lwe astudes): Tere htust! Meie ka siin.

PERENAENE (suure h meelega): Teie ka jah, Jumalale tnu! Ruttu,
ruttu, klm tungib sisse, siis ei ole teil enam kusagil sooja kohta.

MARGUS (khku, riideid wttes): Mina lhen, wtan hobuse lahti.

PEREMEES: Kui sa h mees oled! Laota temale siis ka riie ple ja seo
londiga kinni!

MARGUS: Kll Saab! (ue ra.)

PERENAENE: Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid teid ra?

PEREMEES: Ei olnud meil wiga midagi. Ei ninudgi teisi.

JAANUS: Eks nende klin ikka linud lbi Phnipalu Sooniite poole. Siis
oliwad ka wanal ruunal jalad!

PERENAENE: Meil tahtsiwad wi tuppa tungida!

PEREMEES: Jah, niisuguse ilmaga on nad nljas!

WANAEMA (thtsalt): Nad on kurjad, et hte ssart kirikutulbas pekseti!

PEREMEES (plisriideid ra pannes, raskelt): Jah, hirmus see oli, ja
weel niisuguse klmaga. Mina kll waatama ei linud, aga - eks teised
ikka kisid!

JAANUS: Raudaas oli mber kaela ja teine mber keha, siis timmukas
li...

MANN (ema mbert kinni hoides): Nin, mina pelgan!

PERENAENE: Jah, pelga latseke, pelga pattu!

JAANUS:... Seni kui ta neile ktte ra nrwetas, p rippuma ji ja suu
wait. Wtsiwad kll weel sambast maha - mis walmis, see walmis!

(Piinlik waikus, Margus on tuppa tagasi tulnud.)

PERENAENE: Kust see niisugune siis ige prit oli?

PEREMEES: Kes teda teab. Meie kiriku kirjas ta ei olla seisnud. Olla
kihelkonna teisel piiril kusagil laanes poolest saadik koopas elanud.
Inimesi kinud ikka kaugelt tema juures abi otsimas. Olla saanud ka.
ks wanamees jutustas ise, et kui uss tema ra nelanud ja paistetus
sdameni tusnud... Rgiti teisest ikka hd ja kurja, mlemaid. Kes
teab, kust ta siia oli tulnud ja saanud, ieti ei teadnud seda keegi.

JAANUS (whe aja prast): Tal oli laps ka. See oli ka sinna toodud
plt waatama, kui ema peksetakse. Kes teab, kust nad ta kinni oliwad
saanud. Katkenud ja nrmetanud, nlginud ja kwaks klmanud! Ju ta
sestsaadik, kui ema kinni wiidi, hulkumas oli. Kes nia last ka
tulihoone katuse alla laseb!... Kui timukas esimese hoobi li, pani
laps karjudes metsa poole. Jooksti kll ka jrele, - kust weel ktte
saad!...

(Piinlik waikus. Peremees tahaks piipu seadima hakata, aga jb kki
kuulatama: lbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda,
kuidas huntide hulumine lhemale tuleb.)

PERENAENE (pd tstes): Kuule, juba tulewad jlle!

(Keegi ei wasta ega liiguta ennast. kki kraapimine wlise ukse taga.
Kohkumine, kik kargawad les. MANN jookseb sawikule psti.)

PERENAENE: Issand Jumal, sisse tikuwad nd!

WANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulewad snad selgemini
kuuldawale):

Meid kaitse oma were sees,

Oh Issand Jumal abimees!

Oh Peeter, pha sulane,

Pane koerad kaleeie,

Hurdad mberrngaeie,

Kned ktkesse wajuta!

 (Sellega hel ajal:)

PEREMEES (kargab les, toob pssi ja tmbab ukse lahti. Torm ja tuisk
tungiwad tuppa ja le lwe kargab LAPS, niisugune, kuidas Jaanus
kirjeldanud, - huntide kirgline hulumine klab tema kannul): Mis see
siis on?

(Nagu tahtmata tmbab ta ukse lapse jrel paugatades kinni; huntide
kisa kajab kaugemale ra.)

MANN (jookseb karjudes taha kambri): Hunt! Hunt!

(Kikide ehmatanud silmad on lapse pl kinni, see ise on ka kohkunult,
tulewalgusest pimestatud silmadega keset tuba seisma jnud.)

JAANUS (kigeplt toibudes): See on tema laps!

PERENAENE: Pha Jumal! See ka inimeseloom! Sel ka hingekene sees!

(Kik koguwad lapse mber, see waatab suurte silmadega he otsast teise
otsa. MANN piilub aralt ukse wahelt ja WANAEMA kobab lhemale.)

PEREMEES (on pssi ra pannud ja lapse ette astunud): Kas sa huntide
kes olid ja parajasti weel psesid?

(Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.)

PEREMEES (rnalt): Kas sa ei mistagi kneleda?

(Laps nagu enne.)

PERENAENE: Mis su nimi ka on?

(Laps waatab perenaese otsa, siis peremehe otsa tagasi, aga ei wasta.)

WANAEMA (ennast last ngema kumardades): Ta on ju ra heitunud ja ra
hirmunud. Keelekene on suhu kinni kohkunud! Tea kas sellega weel keegi
inimese wiisi sna knelenud on wi ei ole!

PEREMEES (lkkab last tasakest: ahju suu poole): Mine sinna sooja. Sa
oled ju kwaks klmanud. Prast knele, kuidas sa just meile juhtusid.

(Laps, nagu enne, waatab he otsast teise otsa. Soe hk ahjust mjub.
Nagu ei oleks temal enam millegi muuga asja, sirutab ta ked tule poole
sooja saama ja unustab kik muu.)

PERENAENE (kaastundlikult lapse le kumardades): Kas sul khuke ka thi
on?

PEREMEES: Mis sa weel ksid. Kui sul midagi on - anna!

PERENAENE: Mul ju teie jaoks leem pajas soe.

PEREMEES: Ei meile ole waja midagi. Meie olime emehe pool sees ja
oleme kla hd saanud.

PERENAENE (wtab paja koogu otsast, toob leiba, tstab kopakese sisse
leent ja paneb ahju krwale pingi ple): Tule, wikene klaline!

(Laps waatab temale korra tnulikult otsa, wtab siis ahnelt leiwatki
ja lusika ja hakkab suure isuga sma, ainult wahete wahel hiilgawate
silmadega ringi waadates.)

PEREMEES: Kuidas tal toit lheb !

PERENAENE:

Kes teab, kunas ta wiimati iwaraasu suhu sai!

(Wikene waikus. Kik waatawad rmsalt, kuidas laps aplusega sb).

MARGUS (jalad harkis, isa otsa waadates): Kas see siis nd meile peab
jma wi?

PERENAENE (nagu trjudes): Selleprast siis nd kohe meile.

PEREMEES (naeratades Margusele): Wib jtta ka, kui sa - teda omale
noorikuks tahad.

MARGUS (naerdes): Noorikuks? Mina? Seda!

(Kik naerawad. Laps waatab korra Margusele otsa ja sb edasi.)

PEREMEES (nagu enne): ra sa tle midagi, kui - sauna wiime ja puhtaks
peseme.

MANN (aralt): Nin, kas see nd on libahunt?

PERENAENE: Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi.

(Laps on kopakese thjaks snud, paneb lusika kest ja silmapilguks
ked kokku. Waatab siis tnulikkude silmadega ringi.)

PERENAENE (peremeest mksates): Ngid, mis ta ka teha oskas?

PEREMEES: Jah! (Lapse poole astudes, sbralikult.) Noh kas kht on
tis?

(Laps waatab temale otsa, aga ei wasta midagi.)

PEREMEES: Kll sa homme knelema hakkad. Roni nd ra lesse ahju
ple, sl on sul soe magada.

(Laps ei wasta ikka midagi, kaob kartsat mda ahju ple, kus kik
wagusi jb.)

PEREMEES: Noh, Margust, Manni, minge ka ra phku.

MANN: Mina pelgan!

PERENAENE: Rumal! Margus lheb ka ja meie tuleme.

(Lapsed kaowad tahakambri. Jaanus on enese riidist lahti wtnud, et
koikasse kasuka alla pugeda; wanaema ehib ka magama minema.)

PEREMEES (tmbab korraks ukse lahti ja waatab ue): Tuisk ja sadu on
jrele jnud, thed sirawad taewas...

WANAEMA: Sest et waenelaps omale paiga leidis!

(Peremees ja perenaene on mtetes ja waatawad salakesi ksteise otsa.)

PERENAENE (murelikult): Mis sest siis nd peab saama, Jaan?

PEREMEES (krwale waadates): Jah, mis peab saama! Wi minagi tean. Mis
sdamega teda homme jlle tuisu ja klma ktte wlja saadad!

PERENAENE (whe aja prast): Kui leiba oleks! Meil on isegi sjaid
kllalt!

PEREMEES: Jah, eks neid ole oma jagu! Kui kisuks kewadel ktist ja
teeks tki uut maad juure...?

PERENAENE: Jah, kui teeks, - ei tea mis mis tleb!

PEREMEES: Mis see mis! Orja hingekene tuleb juure. Aga - eks selle le
wi nuu pidada, kui uni maetud. Wib olla, paneme kewadel Manni seltsi
karja? Margus kuluks mulle juba kke taha ja kergema t juure pllule
ra.

PERENAENE (hates): Kuidas me wtame nia lapse oma laste hulka!

PEREMEES: Nia wi mitte nia! Kes meile tleb, kui suur nid ta oli
wi ei olnud! Tema suu ei knele enam. Ja kas siis laps ema patu prast
hukka peab saama!

JAANUS (woodi re plt): Jah, ema luiekambris raejalgade pl. Ngin
kui sinna wiidi. Ega neil ju kohe kirstu ega midagi keprast ei olnud.
Wisati muud kui eest ra sinna!

PERENAENE: Wastu d weel niisugust asja kneled! Ei tule wi unigi
enam silma.

JAANUS (raskelt): Jah! Ega ei taha tulla!

(Waikus. Peremees ja perenaene prawad kambrisse minema.)

LAPS (ahju pl tuseb istukile ja plahwatab nutma. Esimene sna tuleb
tema suust: sdant lhestaw hd): Ema!

(Surmawaikus. Peremees ja perenaene on kui tarretanud.)



(EESRIIE.)





TEINE WAATUS.



(Kmme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba tiskaswanud
inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkbar, kaukaga hame,
rinna eest wikese wask slega koos, keerdkaltsad, walged jalartikud
ja rihmadega pastlad. TIINAL (mustawerd) ja MARIL (walgetwerd) kehwad
kirjud rahwariided. Maril hbe-prees, kaelaehted ja litredest prg
juuste pl, Tiinal metsalilledest prg ps - hbeehteid temal ei ole.
- Kewadene mets tis pikesepaistet, wint tiltsub, kaugelt kuuldub
kgu. Nitelawa keskel jmeda twega tamm. - phapew ennelunat.)



TIINA (pahemalt poolt tulles, riided mlema kega natuke leststetud,
nii et paljad jalad pea poolte srteni nhtawale tulewad,
ettewaatlikult astudes, nhtawasti pgenejat rstikut enese ees
tagaajades):

Tolla-holla, pilla-palla!

Sarapuukirja, kukepuukirja,

Kanarpikukarwa, kulukarwa,

Mekarwa, mnnikarwa,

Suure soo saksakene,

Paemurru prouakene,

Kulu kuldane emanda -

Sina minu kest ei pse!



(Wlkuwail silmil, kahe kega peletades:)

Liigetie, loogetie,

Winderdie, wnderdie -

Sihi, sihi soo poole,

Rhi, rhi raba poole -

Sulane sa, ma isanda!

(Rstikule jrele waadates, siis nagu rewusest wabanedes:)

P muud kui psti ja wastu hakkama walmis! Mine ple, mina sulle paha
ei tee!Eks sa taha ka elada ja kewadest rmustada! (Paneb ked
kuklataha kokku ja astub mtetes edasi.)

MARI (huikamine eemalt): Uu-uu!

TIINA (wirgudes): Mari! Tema olin ma koguni ra unustanud! (Huikab
wastu:) Uu-uu!

MARI (nagu enne): Uu-uu!

TIINA (astub mtetes edasi).

ORAW (kuuse otsas): Tsuk - tsuk ! Tsuk ! (Kbi roots langeb Tiina
jalgade ette.)

TIINA (leswaadates rmsalt): Ah sina oled? Kbikuningas,
phkliperemees, sorgsaba! - Wi wiskab mulle kbi rootsu ! (Sirutab
ked les :) Noh ! Tule !

ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk-tsuk!

TIINA: Totad ainult, aga julgust tulla sul ei ole! (Astub puu alla,
waatab:) Kus mu phkled on, mis ma sulle tunaeila siia oksaauku panin?
Ndala osa, seitse tkki, iga pewa jaoks he? Noh, tle?

ORAW: Tsuk-tsuk!

TIINA: Maiasmokk! Kiges he igapew pidid sa sma, nd on ainult
koored weel maas! - Enam ma sulle ei too!

ORAW: Tsuk! Tsuk-tsuk!

TIINA: Sa ei ole rahul? Kas siis Margus mulle sinule tuua phkleid
annab? Tema ei teagi, et sina ka jaomees oled! Tea kas tal enam ongi ?
Ega mina tema tagawaraaita ole ninud! Rumal kbikuningas,
hepewaperemees, mis sa oled!

ORAW: Tsuk! Tsuk! Tsuk!

MARI (huikamine ige lhedal): Uu-uu!

TIINA: Uu-uu! Maril on nd muidugi torbik juba marju tis, ja minul
weel midagi! (Orawale:) Kui Mari tuleb, saame mlemad treleda, tema on
nii usin, nii usin ja wali! (Otsib krtsiku taskust.) Sh, kaks tkki
weel, enam mul ei ole! Aga teinekord, siis pead mulle la ple hppama
ja peo plt wtma, kuuled? (Mdab jalga jala ette tstes oma warju
pikkust:) Juba keskpewaaeg! Nnda see phabane pewakene kest kaob!

MARI (kasetohust marjatorbikuga metsast wlja astudes): Oledgi siin?
Mina kartsin, et sind enam ei leiagi. Kellele sa ennast nii ilusaks
oled ehtinud?

TIINA: Miks siis ikka kohe - kellele? Mitte kellegile, iseenesele! Mets
ja maa on piduehtes, miks siis korra ka mitte mina? Sinul on ema
hbeehted, sind ehib tema, - kes see mind?

MARI: Sina oled ehtimatagi ilus!

TIINA: Seda kuulen ma ka alles esimest korda ja sinu suust.

MARI: Ohoh, ra tee pattu, seda ma ei usu. - Kas hakkame koju minema
wi?

TIINA: Koju? Juba? Mul ei ole ju weel marju.

MARI: Mis sina siis tegid?

TIINA: Ah! Nii h oli kige selle ilu keskel mberringi! Lill itses,
kask lhnas, kuusk tilkus waiku..., orawaga ajasin juttu, wikese
wleda rstiku ple juhtusin - kuidas ta waene pgenes! Mina ikka
kannul! Wahel ajas kll p psti ja susises wastu, aga pani muud kui
jlle minema - inimese silmawaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja
mina tagajrel...

MARI: Noh? Said ra materdada?

TIINA: ra materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Ta ju
pgenes!

MARI: Kurja ei tee? Alles minewal ndalal oli Thik ra nelatud...

TIINA: Kui ehk ise ple astus. See paranes ju ra jlle... (rewuses:)
Ah!

(Metsast kostab sikusarwe heli)

MARI (ka rewuses): Tule lhme!

TIINA: Ei, ei, mina et tule! (Wilistab lugu kaasa ja teeb kohal seistes
- rmsaid tantsu-liigutusi.)

MARI (rahutult): Tule, tule! Lehmad tahawad lpsta! Me peame minema.

TIINA: Ei, ei, mina nopin weel ruttu mne marja, ilma ma koju ei lhe!

MARI (tusaselt): Marju noppida oli aega kll. Tule wi ra tule, mina
lhen! (Prab minema.)

TIINA: Ja, ja, - mine, mine ees, kll ma tulen kohe! (Kergel sammul
metsa ra.)

MARI (mberprdes): See oli neil ehk koguni kokkurgitud? - Ei, see
ei wi ju olla, Margus ometi teab mis ta teeb! Aga kui..? Kui siiski..?
(Kaob psaste taha.)

(Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hli kuulda:)

TIINA: Aii! ra hulla!

MARGUS: Kuhu sa psed!

TIINA: ra puutu! Mina ei salli!

MARGUS: Hakka ootama, kunas sina sallid!

TIINA (ilmub tagurpidi pgenedes ja Margust ritades): Ei saa ktte!
Mitte ei saa! Ei saa!

MARGUS (laiali ktega pdes):

Paneks nooli nottimaie,

Wrgu kinni wttemaie...

TIINA (jtkates, ikka eest krwale lipsates):

Neid ei ole noolil notitaw,

Ega wrgul kinni wtetaw!

(Kerib mber puu ringi, siis puu tagant ht ktt ja teist, ht jalga ja
teist wljapistes ja ritades:) Kutsa sh - ks ksi, kutsa sh -
teine! Kutsa sh - ks jalg, kutsa sh - teine! (Kui Margus asjata
napsab.) Mitte ei saa! Ei saa.. !

(Rmus naerulagin. Margus on wsinud, prab ennast ra.)

TIINA (kirgliselt Margusele kaenla lennates): Hahaha! Sina rumal poiss,
sina tossikene! Ei saa tdrukut ktte! Ja see tahab minu Margus olla!
Minu Margus peab olema kui hunt, kes uttede hulka kargab! Sind oleks
waja juustest kiskuda ja katkuda, kuni sulle jalad alla saawad ja mitte
ksa mber kaela heita!

MARGUS: Sina! Sina waata kui ma tmban su slle ja wiin kuhu ise tahan
ja teen sinuga wiis imet, mis aga meelde tuleb. Sina - sind oleks waja
pigistada, nnda et karjud!

TIINA (nagu angerjas Marguse kte wahelt wlja libisedes): Jaa, ja
muidugi! Seda sa oskad! Selle ple oled sa mees!

MARGUS: Mina olen iga asja ple mees, mind aja woi noore karuga sli;
mina ei karda!

TIINA: Jajaa, wib olla, et sa ogarast pst noort karu kll palju ei
karda, kui - ta hsti noor on. Aga muidu, muu asja ple...

MARGUS: No tle siis sina, missuguse muu asja ple mul julgust puudub?
Nd sa pead tlema! (Tahab Tiinat tabada.)

TIINA (ei lase ennast tabada): Sooh, wi ige pean? Pea meeles, Margus,
nii h poiss kui sa ka oled, et mina mitte midagi ei "pea", kui ma ei
taha.

MARGUS: Ei, ei, nd sa pead! Mina ei jta!

TIINA: Margus, Margus, waata ette! Hdasse jd, kui sa mulle "pea"
ple paned.

MARGUS: Argpksi nime mina enese ple ei jta.

TIINA: Argpksiks ma ei telnud.

MARGUS: ks ta kik. Sina pead nd tlema, mille ple mul julgust ei
ole.

TIINA (tsisemalt): Kllap ma siis ikka pean.

MARGUS: Pead jah! Tee suu lahti! Ruttu!

TIINA: Testi ikka? Ilma naljata wi?

MARGUS: Muidugi! Nd nalja enam ei ole!

TIINA (tsiselt): Siis muidugi! (Otsib nagu juttu hakatust:) Margus?

MARGUS: Jah?

TIINA: Kas sa oled ka kunagi selle le jrele mtelnud, mis meie siis
nd - ksteisele ka oleme?

MARGUS: Mis me ksteisele oleme?

TIINA: Seni olime lapsed, olime kasude kasuwenda ja wallatasime...

MARGUS: Nd?

TIINA (whe tusaselt): Oleme tiskaswanud inimesed...

MARGUS (kergelt): Ja teeme warsti pulmad.

TIINA (kilist liigutust tehes, silmapilguks lekeewa nnetundmusega):
Testi? Margus! Sina tahaksid?..

MARGUS (astub lahtiste ktega Tiina poole).

TIINA (nnelikus rewuses): Margus! Sinul oleks julgust mind kekrwale
wtta, isa ja ema, wanaema ja kige oma soo ja wsa ette astuda ja
telda: Siin olen mina ja siin on Tiina, meie tahame paari minna ja
meie ksteist ei jta? (Neb Marguse mahalangewaid ksa.) Ah, Margus,
ma teadsin ju?

MARGUS (kortsus kulmul): Jaa, raske see on. Nemad tahawad, ma wtku
Mari!

TIINA (whe kibedalt): Mis siis Mari parem on kui mina? Nndasama armu
prast majasse wetud kasulaps nagu minagi! Wi on tema usinam, krmem,
tugewam wi terwem kui mina?

MARGUS: Sina oled nii koguni teistsugune, rmus, wallatu, tuline. See
on neile wras, nemad nagu kardawad sind. Mari aga on nagu nemad ise,
meie soost ja tugu.

TIINA (ritatult): Teie tugu? Mis see teie tug siis nii iseranis ra
ei ole? Plw plwe jrele olete siin Tammarul istunud ja - teopiwi
teinud. Minu ema aga tles: meie oleme wabade inimeste tugu. Isa uppus
pgenemisel jkke, kui teda kinni wtta ja hingekirja panna taheti;
isaisa suri karukppade wahel ja isa isa-isa murdsiwad nugise jahil
nljased hundid maha. Meil arwati plwi kuni kuningateni ja wanemateni
tagasi. Aga see - ei ole muidugi - teie silmis midagi?

MARGUS (ei wasta).

TIINA (gedalt): Meie sugu ja see, et mina wabade inimeste tust olen,
see ei maksa teie silmis midagi?

MARGUS: Mis sa nd! (Pab Tiina ktt pihku wtta.)

TIINA (kirgliselt): Ei, ei, puiklemisega sa ei pse! Mina tahan teada,
mis isa ja ema, mis teie kik minust arwate, - misprast mina teie
silmas teist niipalju madalamal seisan! Kik tahan ma teada, Margus,
(lkendawate silmadega lhemale astudes) kuuled sa, kik!

MARGUS (selle kire le weidi kohkunult): Meie ei mtle sinust ju midagi
halba, ei tea ju sinust ega sinu wanematest leldse midagi. Muud, kui
et - kmne aasta eest hel tormisel htul meie lwe ette juhtusid ja
meile jid.

TIINA (waenulikult) Ei! Te teate weel midagi. Te teate weel, et minu
ema - kirikutulbas surnuks pekseti!

MARGUS: Minu Jumal - kui sa sedawiisi wgisi snu suust wlja kisud -
nojah, seda me teame ka.

TIINA (nagu enne): Ja usute muidugi ka, et minu ema - oli nid?

MARGUS (tdinult): Midagi me ei usu!

TIINA (hwardawalt, weel lhemale astudes): Te usute, wib olla, et
mina ka nid olen?

MARGUS (kurwalt): Ah Tiina, mis sa nd uuristad ja wgisi oma sdame
rahu hwitada pad? Keegi ei pea sind niaks! Mis sinu ema oli ehk
mitte ei olnud, see magab hes temaga mulla all!

TIINA (nutma purskades ja ennast ra prates, ksa ringutades): Ema,
emakene! Sina ksi armastasid mind, miks sa ei telnud mulle, et elu
muud ei ole, kui sajakordne surm! (Jlle Marguse poole:) Kas sa tead?
Kas sa tead! Kui minu ema - kui tema - kigeparem inimene ilma pl -
kui minu ema nid oli, siis - olen mina ka nid. Siis olen mina ka
nid, Margus! (Wiskab ennast kummuli puu najale ja nutab).

MARGUS (whe aega kui uimane, siis hellalt): Tiina! Mis sa nd ennast
waewad! Kas sind keegi on niaks nimetanud? tle kes, kll ma tal suu
kinni panen. Kas sind keegi on planud? Kas siis meid midagi juab
lahutada? Sinu ema nnetu lugu? Tema hauale on ammu kastehein ple
kaswanud, kik on niihsti kui ununud! (Murelikult:) Muidugi, kui sind
misa ja kirikukirja panema lheme, siis see ju kne alla tuleb,
sellest mda ei saa...

TIINA (wappub nutust).

MARGUS: ra nd nuta! Tule lhme koju. Mina sind ei jta, sa ei tea ju
Tiina, ma ei mista seda telda, kuidas sa mul armas oled.

TIINA (lbi nutu): Kui nad mind sinust lahutawad, (waikseinalt) kui nad
seda teewad, siis...

MARGUS: ra karda. Tule, ma pean minema, pew on juba lunal. Isa
ootab.

TIINA (silmi kuiwatades): Mine ple, Margus, kll ma tulen jrele.

(Margus wtab Tiina rnalt kaenla, mis see nd waikselt sndida laseb.
ra. Ka Tiina tahab teisele poole minema hakata, sl astub Mari temale
wastu.)

MARI (klmade silmadega): Kuhu sa lhed?

TIINA (erutatult): Sa oled siin? Sa ei ole koju linud? Sa kuulatasid?

MARI: Jah! kskord ometi pidi ilmsiks saama, mis sa ige pris tahad!
(ritatult:) ra wrguta Margust! Mina ei lase Margust sinuga nnetuse
sisse joosta, mina ei taha mitte! Kuuled!

TIINA (haawatult): nnetuse sisse joosta? Mis nnetus mina siis olen?

MARI: Wi ksib weel! Oi, kui ilmsta! Salalik ja kawal, seda sa
oskad! Seda sa oskasid esimesest pewast ple, kui majasse said. Kige
otsas, mis minu oma, olid sa kahe kega kinni. Igalpool olid sa
jaomees, minule ei pidanud enam midagi jma, (kibedusega) isegi oma
srgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult:) Isa ja ema petsid sa
ra, ja nd... (purskab nutma).

TIINA (kohkunult): Mari! Mis sa ometi... Kik see..!

MARI: On ige! Kes kndis isa, ema jrel nagu kutsikas? Kes jooksis
juba ksku titma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes wrgutas
Margust juba maastmadalast ple? Sina!! - Kas sa olid ka nagu teine
tdrukukene ja tundsid ka mnest asjast hbi? Oli teile ka mni puu
krge ja mni wesi sgaw? Paksust ja wedelast lksid sa poisiga lbi!
Mina waatasin plt ja nutsin!

TIINA (kaastundlikult): Waene Mari!

MARI: Kelle prast? Sinu prast! Ja nd tahad sa weel seda wiimast,
seda kigewiimast! Aga - enam ma ei lase! Piinatud loomalgi lpeb korra
kannatus otsa, miks siis mitte inimesel!

TIINA (nagu enne): Ah, Mari!..

MARI (gedalt): ra hakka nrgutama! Jta Margus rahule, ja - mina
waikin nagu seni!

TIINA (nagu enne, rnalt): Oh Jumal, Mari! Mina ei saa ju parata, kui
ka tahaksin! Mis siis mina selle wastu win, kui Marguse sda minu
poole hoiab ja mitte sinu poole! Kui sina ka waikiksid, - see peab ju
ikka isale ja emale teada saama, warem wi hiljem!

MARI: ra sega! Mtle Phni-palu ple ja mis sl sndis!

TIINA: Phni-palu ple?

MARI: Aasta tagasi, kui sl nndasama marjul olime nagu tna siin!
Enam mina oma hinge ei waewa ja seda enese teada ei pea, olgu sa ka
kmme korda ilma ees minu -kasude!

TIINA: Mis jutt see on?

MARI: ra pa salata, mina ngin!

TIINA (rewil): Mis see thendab? Mis sa ngid?

MARI: Hunt wiis Kiwesti-Kaarli warsa ra...

TIINA: Noh, mis siis? Kas seda kll ei juhtu?

MARI: Hunt olid sina!

TIINA (nagu ussist nelatud).

MARI: ra salga midagi, mina ngin! Sa arwad, et ma magasin? Ma olin ju
kll psa alla maha heitnud, tuli ju kll korra nagu rammestus ple,
aga ma ei maganud, minu silmad oliwad lahti, ma olin walwel...

TIINA (khisewa hlega): Mari! Sa oled hull!

MARI: Mina olen hull, kui ma ngin? Mina ngin, kuidas su silmad warsa
wahtisiwad...

TIINA: Selleprast, et ilus wikene wars oli!

MARI: ... ja siis - korraga ei olnud sind enam kusagil. Ainult mra
lhkus kie otsas, kui hunt warsaga metsa jooksis! Mina ngin! Hunt
olid sina! Ja - kolm pewa selle jrele ei snud sa, nkitsesid ainult
toidu kallal.

TIINA (kisti he sammu Mari poole astudes, metsikult): Mari!

MARI (hoolimatalt): Jaa, Mari! (Pureledes:) ra wahi mulle niisuguste
silmadega otsa, nagu tahaksid ka mind ra murda. Ma tean su silmi kll,
ma ngin, kuidas sa Phni-palus warsa wahtisid, enne kui ta wiisid!
Mina sind ei karda, mind kaitseb Jumala ristike. Mis ma ninud, olen ma
ninud ja kinnitan seda kas wi kirikus altari ees!

TIINA (lespoole tstetud ktega): Issand halastaja psta! Ema, nd
on ka minu kes kord, nd sirutab needmine ke ka su lapse jrele
wlja! Igawene Jumal! Kes sa elu annad ja wtad! ra anna mind timuka
ke alla hbistada, siin mina gan sinu poole, sa tead, puhas sellest
sst... (Waarub ja langeb sdantlhestawalt nuttes puu alla kummuli.)

MARI (kohkunud, nuta, vaigistades, ruttu): Tiina! Oh Jumal! Et see ka
le minu huulte tuli!.. Mina ei tle seda ju kellegile, mina ei saa ju
ometi teiseti, mina ngin seda!

TIINA (gades): ...Lase mind surra siiasamasse, enne kui nad nd ka
minu kallale tulewad nagu nad sinu kallale tuliwad - hukka mistetud
juba ette - ema, emakene! Miks jtsid mind ilma elama, tugata ja
tallata, ennem wiinud mu wesile, kannud kalajrile, pistnud tkk mrgi
juurt mu suhu, sina kes sa tark olid ja teadsid, et igust ega
halastust ilmas ei ole, ema, ema!

(Tuulehoog lheb kohisedes lbi metsa.)



(EESRIIE)





KOLMAS WAATUS.



(Jaani-htu metsa res lagendikul. Kui wimalik, siis nitelawale maha
tehtud tuli. Eespool pstipandud warras trwaptiga, mida nha ei ole.
Nooremad poisid kannawad tule jaoks hagu kokku, wanemad poisid peawad
trwatonni all nu. Elaw liikumine, knekmin ja naerulagin lbisegi,
inimesi tuleb htelugu juure.)

HAOKANDJAD (lbisegi): 1) Teeme ikka jaaniku mis jaanik on! 2)
Missugust enne ei ole olnud! 3) Mis le kolme walla nha!

JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rkima): Tna teeme jaaniku
jah! Mis le kolme walla nha jah!

1. HAOKANDJA: Jass, kanna hagu!

JASS: Mina toon hagu kah jah! (Ei lhe aga kuhugile. Naer.)

(Eemalt kostab tulejate tdrukute laul.)

TDRUKUTE PARMAS (tulles, lbisegi): 1) Tere! 2) Tere poisid! 3) Tere
lbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.)

II. HAOKANDJA (poisikestele): Jukut, Jaani ja teised, minge tooge kuiwi
kadakaid.

LAPSED (kilkades laiali): Toome meie kuiwi kadakaid!

WANATDRUK EPP (trwatonni warrast katsudes): Kas see warras ka peab?

POISID (naerdes lbisegi): 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull!
Seda ei kanguta Epp ise ka lahti!

OGAR POISS: Mina - mina - mina tin terwe kuuse korraga!

TDRUKUD (lbisegi): 1) Kas saab ka h jaanik? 2) Kas oli ka kase
tohtu? 3) Ja hsti palju trwa?

POISID: 1) Trwa kui mett! 2) Trwa ja tohtu - kllalt! Wana raswase
rattarummu lhkusime pilbasteks ja kiilusime tis! See pleb kui
prend!

EPP: Kes sinna tule otsa wiib?

1. POISS: Epp ise ronib les!

POISIKE: Mina ronin les, pistan plema!

II. POISS: Kas pksiplwed ka peawad? (Naer, poisikesel on pksiplwed
wga krisenud.)

III. POISS: Wibalikuga pistame tule otsa!

TDRUKUD: 1) No mis te weel ootate, pange ju plema! 2) Hakkame ple
jah!

POISID: 1) Wara alles! 2) Ootame weel whe, ilm alles walge! 3) Kik ei
ole weel koos!

I. TDRUK (ettepoole kogunud teistele tdrukutele): Tammaru rahwast ei
ole ka weel?

II. TDRUK: Sina ootad Margust?

III. TDRUK: Mis sina temast ootad, temal ise oma!

JASS: Ei tea, kas Tammaru-Tiina ka tuleb?

I. POISS: No miks ta's ei pea tulema?

JASS: Wi sa ise ei tea?

EPP (Jassile): Mis sa ometigi niisugust juttu ajad! Waata kui sa ei
saa!

(Inimesi kogub enam ja enam mber kuulatama.)

II. POISS: Ega ei tohi niisugust hullu asja nimetada! Kes seda oleks
uskunud!

III. POISS: Ei tea, kas on ikka tsi wi?

I. POISS: Mis see? See Kiwesti-Kaarli warsa lugu wi?

WANA NAENE: Kuidas ta siis tsi ei ole, kui Tammaru-Mari ise oma
silmaga ngi!

I. TDRUK: Huu! Hirmu ajab ple!

POISIKE (wana naesele): Tdi, missugune see libahunt ige on?

WANA NAENE: Wi mina teda olen ninud! Hunt ikka nagu hunt, kui
werejanu ja murdmise himu ple tuleb! Muud kui - esimesed jalad olewat
tal lhemad kui tagumised. Inimese ked ju ka lhemad kui jalad.

(Enam inimesi kogub kuulatama.)

KESKEALINE MEES: Puha ebausk!

I. POISS: Ebausk jah, kuidas nd inimene ennast wahel hundiks ja jlle
inimeseks muuta saab.

WANA NAENE: Kust ta's ebausk on? Wa' Rgu-Rein Praklas, ktt ega
jalga ei wiitsi liigutada, pllulapikesed sti jnud, nlg igalpool
silmaga nha, loomad ralppenud, kewadel ei jua jalgu alla wtta,
kantakse teisi inimeste wahel laudast wlja, aga - peremees? Peremees
paks ja punane, nagu puik, weri nost wlja tulemas. Kik ilma inimesed
teawad, et ta libahundiks kib ja et kik see rammu murtud lammaste
soojast werest tuleb!

KESKEALINE MEES: Hull jutt puha!

WANA NAENE (nagu enne): Hull jutt? Kui sulase ka libahunti tegema wlja
petas? Wana Rein ei judnud teopewi ra teha, kui siis pandi misa
poolt wana Aasta-Mats sinna sulaseks, et see teopewad tasa teeks. Tee
teopewi, kui leiwakotti kaasa panna ei ole! - Aga warsti hakkas ikka
wa' Aasta-Mats ka paksuks ja punaseks minema, tegi ikka teopewad tasa
ja kik ja kiitis ise igal pool, et ta nii h koha pl weel ei olla
teeninud, kui Rgul. Muud kui - hel hl pewal olla Matsil see
"sna" metsas meelest ra linud, ei ole ennast enam inimeseks tagasi
muuta saanud. Jooksnud kll tagurpidi kpukile mber kiwi, aga seda
"sna", seda ei olla tal enam meele tulnud. Kui siis jooksnud hundist
prast koju ja peitnud ennast haganikku ra. Silmad plenud ps ja
weripunane keel hammaste wahelt wljas. - Seni kui wana Rein koju
tulnud, teist ise mber kiwi wedanud ja tast jlle inimese teinud!

KESKEALINE MEES: Kes tahab, see usub!

WANEM INIMENE: No kas teil nd mitte enam muud juttu kes kneleda ei
ole, kui niisugust thja lori!

WANA NAENE: Ei ole see thi lori!

III. POISS: Ei wi teada midagi. Kust see jutt muidu inimeste suhu sai?

WANA NAENE: Ega suitsu muidu ei tuse, kui tuld ei ole!

EPP: Ah, jtke jrele, knelege midagi muud!

JASS: See ju see kigeuuem jutt on!

III. POISS: See ju nd lheb kui klin lbi kihelkonna.

KESKEALINE MEES: Mina olen kuulnud, Margus tahtwat Tiinat wtta! Siis
tekkiwad ikka kiksugused hullud jutud!

JASS (on ennast metsa ra peitnud ja heidutab slt): hi, hi,
soend, soend, libahunt! Silmad plewad ps kui tulerauad!

(Kik kohkuwad ja lwad lahku; lapsed jooksewad trwapti alla
hunikusse.)

EPP: Mis rumal jutt ja lori see on! ra rikuwad inimeste tuju! Jaani-
htul ei ole nd paremat. Poisid, pistke jaanik plema! Tulge
tdrukud, hakkame nukku jooksma, et korra otsa ple saame! Tulge!

WANEM INIMENE: ra rikuwad tuju jah!

TDRUKUD (lbisegi): 1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah, mis meil
ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina ette otsa!

EPP (edwistades): Mina nd weel!

POISID (lbisegi): 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on h
laulu hl! 4) Epp seda asja oskab!

EPP: Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame ple!

(rgab:)

Lhme nukku ehtimaie,

Kulda kgu kngitsema!..

(Wanemad inimesed hoiawad kahele poole krwale, tdrukud lwad ringi,
kaks neiut lkatakse keskele ja laotatakse neile walge linik ple,
kuna teised nende mber keeru'kiwad ja laulawad. Poiste parmas hoiab
paremale poole ja walib nukupdjad. Pahemale poole koguwad
torupillimees, wanemad mehed ja naesed, kik hs tujus. Nukumng peab
kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, stawad wanemad poisid
wibalikuga lesse tuld; slt hakkab punakat walgust alla paistma.)

Nukumng I.

 Lhme nukku ehtimaie,

Kulda kgu kngitsema,

Ehi nukku, eeri nukku,

Ehi enda ehtemile,

Ple pane pardi sulgi

Liida ple linnu sulgi.

(Neiud keskel teewad kstud liigutusi.)

Rinda pane suure sle

Kui see kuu taewaesse,

Kaela heida helmekorra,

Kui see korda kanamune,

Phe pane laia prja,

Kui see wihma wikerkaari.

 Nukukene, noorukene,

Seadi jalad jooksemaie,

Wiska linik lepa ple,

Kaelartik kase ple!

(Neiud wiskawad liniku, jooksewad ringist wlja, poisid kannul neid
pdmas. Ringisolejad hoiawad tahapoole poolringi.)

Jookse nukku, jua nukku,

Jookse poolest Poolamaada,

Weidikese Wene maada,

Natukese Narwa maada!

Nukku koju kutsutakse,

le aia higatakse,

Tule koju nukukene,

Tule koju, tunne oma!

Mats su oma, hoia teda,

Jaan su pris, pea teda!

(Poisid on nukud kinni pdnud ja tulewad nendega tagasi. Knelagin ja
seletamine.)

KARJALAPSED (kargawad jaanitule mber ja laulawad):

Puhas, pha Jaanikene,

Hoia minu karjakest,

Karja minnes, koju tulles,

Hoia metsas kahju eest,

peta sa psa tagant,

Karja haljast heina sma!

(Kilkawad :) Jaanike ! Jaanike ! (ja jooksewad laiali.)

WANAKAS MEES (wtab midagi pihuga maast ja pillub tuide): Tutrad
tulesse, kasteheinad kesale, linad minu pllu ple!

(Sarwemng nitelawa taga: tuttaw lehepilli lugu.)

I. TDRUK: Tammaru Margus!

II. TDRUK: Margus jah! Tema lehepilli lugu!

(Mned jooksewad wastu, teised teewad pilli loo jrele lhikese
jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE
tulewad. Mlemad wiimased jwad ettepoole, wanemate inimeste juure
seisma. Teretamine ja elaw liikumine, aga ka - pde kokku pistmine ja
sosistamine. Tdrukud hoiawad nhtawasti whe Tiina eest krwale, aga
mitte wga silmapaistwalt. On, nagu tikuks tume tuju wlmust wtma. EPP
saab sellest aru ja tttab seda peletama.)

EPP: No mis te's nd mngu katki jtsite? Tulge jlle nukku jooksma!
Ega see Jaanihtu maast ei ole leitud, millal me teid kik paari saame!

TDRUKUD (lbisegi): Nukku jooksma jah, nukku jooksma! (Koguwad ringi.)

EPP: Kes see keskele?

I POISS: Epp ise keskele! (Naer.)

EPP (tujukalt): Soo, wi Epp keskele? Siis wist - Jass pdma? Seda te
tahate? (Naer.) Ei, Tammaru Marit, Tiinat keskele - Margus ja Meelime-
Mart pdma!

TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (pistawad pd kokku. Perenaenc nib
elawalt knelewat, peremees awaldab ksa laotades tuska).

HLED (lbisegi): Olgu! Olgu! Marit Tiinat keskele, Margus ja Mrt
pdma! (Mned tdrukud jooksewad Mari tooma, Tiina jb ksi.)

TAMMARU PERENAENE (astub Mari poole, nagu teda ra tooma): Mari, ra
sina praegu mine!

TDRUKUD (wtawad Mari keskele): Ei, ei! Tema peab tulema, meie ei
jta!

EPP (Tiina juure astudes): Noh, tule!

TIINA (kahewahel): Wtke mni teine!

MARGUS (Tiinale): Mine, mine!

EPP (wiib Tiina Mari krwale keskele).

(Jlle pde kokkupistmine ja sosistamine, selgesti on kuulda, et siin
ja sl kneldakse:) Saab nha, kumma Margus walib! Nukumng II

(Epp rgab ja tdrukad laulavad, poisid mngiwad kandliga kaasa:)

Oh see nukku waenelapsi,

Ilma pta psukene,

Ole ei ema ehitamas,

Ole ei isa ilustamas!

Nuta, nuta, nukukene,

Nuta, nuta, nuutsu, nuutsu,

Alane ala lade,

Koole ra koguni!

Tuse les, nukukene,

Alles sul isa, alles ema!

Hppa nukku, karga nukku,

Jookse nukku, jua nukku,

Siputele siibasida,

Soputele sulgesida!

Nukukene, noorukene,

ra sina mtle metsa poole,

Metsas palju murdajaida,

Kiwi krwal kiskujaida!

Tule koju nukukene,

Ei ole aega nukul olla,

Nukul kangas kamberissa

See tahab kulda, kudumista,

See tahab luend, lhkumista!

Tule koju, nukukene

Tule koju, tunne oma,

Mrt su pris, pea teda,

Margus oma, hoia teda!

(Tiina ja Mari pistawad jooksma. Ringis olejad hoiawad tahapoole
poolringi. Mari ei lase ennast Mardist tabada.)

I. POISS: Margus, lika, ra jta Marit Mrdile!

II. POISS: Mrt, ole wahwa!

I. POISS: Margus, tmba Mari kinni!

III. POISS: Margus nd Marit tahab! Mari jb ikka Mrdile!

(Mari jookseb paaril korral Margusele risti wastu, et sellele wimalust
anda teda tabada. Aga Margus neb ainult Tiinat ja tormab sellele
jrele, kes aga ka ennast kergesti pda ei lase.)

JASS: Mis sina nd, Mari, ennast weel Margusele topid, ega Margus ju
sind ei taha!

I. POISS: Ega ta hull ei taha jah! Mari oleks ikka walmis kll!

II. POISS: Margus ei hooli maast ega taewast!

III. POISS: Margus teeb mis Margus tahab, mis temal Mariga tegu!

TAMMARU PEREMEES ja PERENAENE (eespool, on nhtawasti wga erutatud.
Kui Margus neist mda jookseb, haarab perenaene tema kiksest kinni.)

PERENAENE (pahaselt): No mis see nd olgu!

MARGUS (ei hooli midagi, kisub ennast lahti, jookseb Tiina jrele).

I. POISS: Mari, ra selleprast nuta! Mrt ka h poiss!

II. POISS: Lepi Mrdiga jah. Ne, Margusel Tiinaga tsi taga!

WANANAENE: Margus on hull! Ju see ks wgi on, mis teda lahti ei lase,
et ta enam millestgi ei hooli!

(Jlle pde kokkupistmine ja sosistamine. Kik peawad nukujooksjaid
silmas, kes tagapoolt keskele tagasi tulewad. MARI (Mrdiga) leegitsewa
noga, asjata pab ta oma wiha warjata, - TIINA (Margusega)
alandlikkude, aga srawate silmadega. Kui mlemad paarid keskel kokku
puutuwad, ei suuda)MARI (ennast pidada, ta prab Tiina poole ja
khistab sellele nkku - kll nnda, et see ainult Tiinale kuulda peaks
olema, aga see on kigile kuulda):

Libahunt!

(Tiina tarretanud, Margus kohkunud. Pltwaatajate hulgas sosistamine
ja kahjurmsad nod): Mis ta tles? Kuulsid, kui tles!

(Warsti lendab ka siit ja slt sna):

Libahunt!

(Silmapilguks piinlik waikus. Tulewalgus lewelt on kahwatuks muutunud,
tuli on kustumas. - Korraga klawad kusagilt pimedast pilkesnad):

Metsa-hulli, metsa-halli,

Metsa ojarmu emanda,

Mine sooda solgutama,

Lbi laanede laduma,

Kiwi klgi kiskumaie!

(Kahjurmus naerukihin, teistel tsised nod. Ja jlle teiselt poolt
klawad pilkesnad):

Metsa-hukku, metsa-hakku,

Metsapeni, pikkaluga,

Susi suuri, p jmeda:

ra sa puutu minu pulli,

ra sa katsu minu karja,

Werista minu warsakest!

(Margus on ritatud ja nuta, ta kargab pilkajate poole ja tahaks mnda
tabada, aga neid ei ole leida. Tiina tarretus muutub lewoolawaks
nutuks. Ta on keskele ksi jnud ja kustuwa tule kuma paistab weel
ainult tema ple.)

MARGUS: Tiina! Tiina! ra nuta! Inimesed on niisuguses tujus ja - ega
nad seda keegi ju ise ei usu ja - homme on ju kik jlle ununud. ra
nd nuta! (Pureledes inimeste poole:) Mis te siis nd teete? Hbenege
ennast! Thi laimujutt pannakse kima, ja - teil ei ole paremat teha,
kui seda jrele rkida ja teist inimest pilkama ja haawama hakata?! -
ra nuta, Tiina!

TAMMARU PEREMEES (pahaselt Margusele): No mis sina's nd? Sinule on
keegi midagi telnud wi?

MARGUS (pureledes): Kas sa ei ne siis, et teisele inimesele liiga
tehakse!

(Kusagilt pimedast lendab wana wiisk Tiina jalgade ette ja jlle
klawad pilkesnad):

Susi sh, silmapaik!

Kui sa meie karja tuled:

Pane see silma ette -

Susi sh, silmapaik!

TIINA (nutt muutub leegitsewaks wihaks): Mis te tahate minust!
Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad!
Libahundiks tlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem
tuhatkorda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole,
kui teie! Hunt tapab ainult nlja prast ja - hunt ei murra hunti, aga
teie!.. Ja arwate ennast paremaks minust? Siin - hunt, uhke, ei lase
ennast hbistada! Aga teie - orjawerega wietud hbioksad wedelewad
aedade taga maas, koerte lakkuda! Hunt on waba, teeb mis ta tahab,
tuleb kui ta tahab, lheb kui ta tahab, armastab ja wihkab keda tahab!
Ja lheb teie seast, sest et ta teid - plgab! (Astub uhkelt metsa
poole, keegi ei takista teda, kik on kui tarretanud.)

(Metsas wilguwad siin ja sl pimedas korra pisikesed wiirastuled, nagu
hundi silmad les, mis kohe jlle kaowad.)

(Siis selle waikuse keskelt):

WANEM INIMENE: Pha Jumal! Jaanituli kustunud! See ei thenda hd!

WANANAENE: Ja mets nii must ja kole! Siia kll enam ei julge jda!

(Tusew hirm inimeste hulgas, tdrukud ja naesed koguwad ksteise mber
hunikusse, lapsed ripuvad wanemate riiete kljes. Knekmin ja
hdaldamine, ksikud hakkawad minema, aegamda kaowad kik. ksi
jrele jb maas hgawa tuleaseme juure Margus; tema ritatud olekust
on nha, et ta tumedate mtetega witleb. - Eemal seisavad Tammaru
peremees ja perenaene, kes tusased ja ksteisega gedasti knelenud on,
mis aegapidi kuuldawale tuleb.)

PEREMEES (ksa laotades): No tle!.. Mis sa narriga ikka teed!

PERENAENE: Ammu oleks tdruk waja silma alt ra saata olnud!

PEREMEES: No ja, ra saata! Kuidas teda kki ra ajad? Aga ega muud nu
le ei j! Kes siis seda nd uskus, et ta tega - (ksa laotades) oma
htegijatest ka ei hooli ja poega rahule ei jta!

PERENAENE: Hunt ikka, mis hunt! Mis ta inimestele tles!

PEREMEES (hwardawalt): No tulgu tagasi!

PERENAENE (Marguse poole astudes): ra tuled ka wi?

MARGUS (kaeblikult): Kuida ma tulen, kui ngid, et... ra jooksis ja ei
tea, mis ta teeb!

PERENAENE (armuta): Ei tee midagi!

PEREMEES (pilkawalt): Sa ehk tahad ka metsa jrele joosta?

MARGUS (murelikult): Kuhu mina temale jrele tean minna!

PEREMEES Tuled siis wi ei tule?

MARGUS (tusaselt): Kll ma tulen!

PEREMEES (perenaesele): Las' konutab. Lhme ple! (Hakkawad
perenaesega minema. Margus jb ksi ja sorib p ees maas, jalanukiga
tuhka.)

(Tema juure astub pimedast wlja ja paneb teda murelikult thele)

MARI (rnalt): Margus!

MARGUS (karmilt): No - mis sina weel tahad!

MARI (alandlikult): Mis ma nd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha!

MARGUS: Siis - mine!

MARI (murelikult): Kuida ma jtan su siia... Jumala ainuksi!.. Teised
on kik ra linud...

MARGUS: Ajasid tema jlle metsa! Kes teab, kas tuleb tagasi wi ei
tule!

MARI (whe aja prast): Kll tuleb. Ega see esimene kord ei ole. Ta on
ju mitu puhku ra olnud ja ikka jlle tagasi tulnud!

MARGUS (pureledes): Mitu puhku! Kui te temale lekohut tegite. - Tema
ei ole nagu teie, tema ei kannata lekohut, tema weri on teistsugune!
See on rn, lb kergemini keema, see... aga seda ei suuda sina ju
mista!

MARI: Ah Margus! Mina ei suuda seda mista, kuidas sa nnda tema kljes
kinni oled!

MARGUS: Ja muidugi ei suuda sa seda. Mine! Ma ei taha sind nha.
Kuulutad oma halba unengu teistele nagu ttt!

MARI (nuttes): Oh Jumal, Margus, ma ei ninud und!

MARGUS: No siis arwasid sa seda omast pst wlja! Mina Tiinat ei jta.
Ja kui ta ka kmmekorda libahunt on, ta on tuhat korda armsam ja parem
kui sina! (ra.)

MARI: (temale jrele): Margus! (Purskab walusalt nutma,
ksaringutades): Margus! Oma hinge laotaksin ma sinu teeraa ple, et
aga sinul pehmem astuda oleks, surra wiksin ma sinu eest, aga
libahundile ma ei wi sind jtta! Ma ei wi mitte!



(EESRIIE.)





NELJAS WAATUS.



(Rehealune. Paremat ktt wikene uks rehetuppa, selle lhedal
ristjalgadega sgilaud ja wanamoodi istmed. Pahemat ktt wanaema
woodi, selle krwal pink, eespool puutelgedega, paksu pidadega wanker
(Marguse suwine magamise ase). Tagaseinas suur wraw, prani lahti,
kust hele pikese walgus sisse tuleb ja ruumi, mis muidu must ja
suitsunud (laest rippuwad krred alla), omal wiisil armsaks teeb.
Wljas - suwise maakoha prospekt: pllulapid, metsatukad, wsa.
Inimeste kohta maksab, mis II waatuse alguses eldud; wanaema nd
peaaegu titsa pime.)

MARGUS (seisab norus tagaseina wrawa piida najal, ei kuule ega ne,
wahib thjusesse).

PERENAENE (tuleb tarest, jb peatama, tahaks nagu midagi telda, aga
wnab - kui Margus teda ei ne ega kuule - pd ja lheb kurwalt
tagasi).

MARI (tuleb ues weepangedega wrawast mda, kohkub Margust nhes
natuke, waatab temale aralt otsa ja lheb ra. Margus istub wanaema
woodi lhedale pingi ple, jb ksepsikil konutama).

JAANUS (tuleb jalgu jrel wedades teiselt poolt, rangid lal, ohjad
kes, jb Margust nhes lwe kohale seisma): Tna ei ole teole minekut
- wana peremees rkis nagu kesa kordamisest...

MARGUS (nagu rgates): Mis see? Kes? Ah soo!.. (Waatab mujale.)

JAANUS (lhemale tulles): Ei ole meie Tiinat weel nha hti? Neljas
pew juba...

MARGUS (ei wasta).

JAANUS: Warem, kui ta seda tegi, - kolmandal pewal oli ta ikka
tagasi...

MARGUS (prab tusaselt no teisale).

JAANUS: Ta ks suure sdamega loom ikka on. Eks mina telnud juba sel
ajal, kui peremees ta majasse jttis: ra tee! Hd sellest wlja ei
tule!

MARGUS (tusaselt): No mis sellest siis paha tulnud on?

JAANUS: Nojaa, mis mina tean. Tdruk ju kui tulesde. See teenib ikka
kahe eest oma leiwa ra. Muud kui...

MARGUS (ei wasta.)

JAANUS: ...et ta ennast taltsutada ei suuda ja kui jlle midagi on,
metsa jookseb ja enne tagasi ei tule, kui wiimane nlg ajab...

MARGUS (krsitult ra prdes): Ah!

JAANUS (wabandawalt): Ega's mina midagi!.. Aga wi see's! Kes seda enam
kinni peab, kui korra niisugune jutt lahti on psnud. See lheb kui
kulutuli. Peremehel-perenaesel ikka igus ka, kui nad sind teda wtta
ei lase!

MARGUS (ennast taltsutades, etteheitwalt): Kas sina siis ka Tiinast
halba usud? Sina ometi tunned teda!

JAANUS (tusaselt):

Mida minu uskumisest wi!..

MARGUS: Kas sina siis ei wi nende ilma inimeste suud kinni panna? Sina
ometi tead, et - tema niisugune juba on. Temal ei ole seda wagusat orja
werd, mis meil, - sina ometi tead!

JAANUS: Tean wi ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest
targem oleksin, et mina nende suud sulguda saan! (Teeb minekut.) Kas ma
siis lhen kesa kordama wi?

MARGUS (tusaselt): Eks sa lhe, kui ksti. (Jb nagu enne konutama.
Jaanus ra.)

WANAEMA (tuleb ksikaudu kobades toast ja sihib oma woodi poole; juhtub
ktega Marguse klge): Kes see (katsub kega) ah sina oled pojake! Mis
sina siin nd teed? Muretsed ple? (Paitab kega.)

MARGUS (waikselt): Ei midagi, wanaema! Niisamuti!..

WANAEMA (kaastundlikult): Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse
krwale oma woodi re ple:) Muud kui - nagu surnu oleks majas!

MARGUS: (piinatud, ei wasta midagi).

WANAEMA: Kui sa alles wikene olid, Margus, kui sul midagi waja oli,
wi sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid
sa alati minu juure!..

MARGUS (soojalt): Sinu juure tuleme ju kik, wanaema!

WANAEMA (pd raputades): Ei, pojakene, kik te ei tule. Sina ei tule!
Sul ei ole mulle ammu midagi telda olnud!

MARGUS (kehitab lasid, kurwalt): Mis ma sulle ka pidin tlema,
wanaema, mis sa ise ei tea!

WANAEMA: Jah! Wanaemal ei ole kll enam silmakesi, kae pani neile kaane
ple, aga wanaema neb siiski! Enam weel kui enne, kik mis snnib ja
kuidas on! Wanaema neb ka sinu sdamesse, pojakene!

MARGUS (piinatult): Mis selle le siis weel knelda ja snu teha! Wi
sinagi teisiti, wanaema. Sa ju mistad mind ka hukka, pimedast pst
nagu teised kik!

WANAEMA (tstab p les, nagu tahaks ja wiks ta Margusele silma
waadata): Ei, Margus! Seda ei tee ma mitte!

MARGUS (nnelikus rewuses): Testi, wanaema! (Mlemate ktega wanaema
kte mbert kinni hakates ja srawate silmadega temale otsa wahtides.)
Sina mtlesid teisiti, kui... isa ja ema ja teised kik? (Elawalt)
Wanaema! (Laseb ked langeda ja astub tagasi.) Ma ei usu seda! See ei
ole ju tsi! See ei wi ju olla!

WANAEMA: Ah, Margus! Et sul weel usku oleks minu sisse! Et ma weel sinu
ke pihku wtta (otsib Marguse ktt) ja sulle rahu sdamesse tagasi
kneleda juaks, nagu enne, kui sa weel laps olid ja mnikord nuttes
minu juure tulid! - Sa ra mista isa ja ema hukka. Ei tee nemad, nagu
sina tled, midagi pimedast pst. Nende waade on selge, weri jahe ja
meel kaine.

MARGUS (le keedes): Meel kaine?.. Mis te's nd tahate? Ise ometi
wtsite Tiina majasse ja pidasite teda nagu oma last? Ja nd! Nd kus
mina poisikese plwest ple temaga kokkukaswanud olen, nd... kus
Tiina mulle armas on - (gades) wanaema, sa ei tea kui armas - nd on
ta korraga teie meelest ei tea mis. Mis ta's teile on teinud?

WANAEMA: Ah, Margus! Ma tean kll! Kikide ple tuleb see korra! Nagu
maru! Siis tuiskab ja tormab weri ja neb nne ja nnetust sl, kus -
midagi iseralist ei ole. See ehk teine, Margus, he ja sellesama ple
loodud on kik- sugu edasi kandma ja lapsi ilmale tooma. See on kik!

MARGUS (nagu trges laps): Wanaema, mina ei jta Tiinat! See -
libahundi lori? See on ju hull jutt!

WANAEMA: Jgu see! Muud kui - mis me teame Tiinast? Mis me teame
sellest, kes ta on ja kust ta tuleb? - Margus! Siuru ja sirjelind, ei
need snni paari. Ja Tammaru sugu ja tug? Margus, kui sa tahad ja
kannatad kuulatada, ma jutustan sulle neist?

MARGUS: (lasid kehitades, rahutult): Ja - mis see..? Mis sellel siis
nd... Mis minul siis sellega..?

WANAEMA: Mis sinul sellega tegu? Ei tea, Margus, ehk ometi? Meie tug,
Margus, see elab siin Tammarul juba kmme plwe, wiis wiimast mis ma
ise ninud ja oma wanaema ja ema kest kuulnud olen...

MARGUS (on krsitu, aga ei wasta midagi).

WANAEMA: Kas sa kuuled ka?

MARGUS: Kuulen kll. Knele ple.

WANAEMA: Ma mtlesin, et sa ei kuule... Meie sugu ja wsa on kollaste
juukste ja siniste silmadega; see wttis naisi ainult oma keskelt - ei
ole tilkagi wrast werd meie soontes, see on - puhas!

MARGUS: Wras weri? Kust siin see wras? Ta on ju ometi teie eneste
silma all leskaswanud ja inimeseks saanud!

WANAEMA (ei lase ennast eksitada, on nagu oma mlestuste sisse
rawajunud, jutustab edasi): Meie ttred ja noorikud ei olnud ilusad,
neid ei nutud misa... Neli plwe tagasi, kui hte nuti (on sgawasti
liigutatud ja lb silmad maha) - see uputas ennast jkke. Surnuaia
mri taga, kui mina weel ngin ja mletan, seisis ikka weel tema
ristikene - karjalapsed ka hoidsiwad ristikest ja ei tallanud maha...

MARGUS (ka liigutatud, teeb sellekohase liigutuse, aga ei wasta
midagi).

WANAEMA (nagu kaugele tagasi waadates ja siis jlle alates): Me olime
pikaldased ja aeglased; meil oli alati kiges kaks last, kui palju,
siis kolm -- kui Jumal sigidusele warakult taba ette pani - ksainus!
Meie teenisime Jumalat ja orjasime misat kartuse ja wrisemisega; elu
lust ja rm oli meie eest lukkupandud asi. Kui meie laulsime, oliwad
meie laulud rasked ja kurwad! Helgeid aegasid meil ei olnud, kirge meie
ei tunnud - uute orjahingekeste eest oli meil hirm...

MARGUS (rahutumalt): Mis sellest nd minule, wanaema...? (kaeblikult)
Mis sa kneled kigest sellest! See ei tee ju midagi paremaks!

WANAEMA (ennast pstiajades): Jah, mis sellest nd sinule!... Ainult,
et... kuidas meie sugu ja wsa enne on elanud, elu ja kannatamiste
ple waadanud. Plwest plwe, nii halwad kui me olime - me oleme oma
pritud pruukisid phaks pidanud, oleme waiksed ja wagusad olnud ja -
pdnud iseennast ra wita. Kui sa seda tead, eks sa siis - kui sul
mnikord sda raske on ja murduda tahab, eks sa siis mtle ka wanaema
ple, oma isa ja oma ema ple, kes ju kik ka korra noored oliwad,
nagu sina nd, ja - wib olla wahest ka kik ktte ei saanud, millest
sda sonis!...

MARGUS (lheb enam ja enam rahutumaks): Ah wanaema, wanaema! Sinu snad
swad ju sdame sees ra!

WANAEMA: Kik oleme loodud kannatama, ks nnda, teine nnda. Aga - aeg
paneb iga haawa ple rohtu! Noor weri on kerge armastama ja kerge -
unustama! (Paitab.) Ei midagi, wanaema pab korra jlle targem olla,
kui teie noored. Temal aega kes mtelda! Ja siis tulewad kik need -
(wahib, nagu neks ta ngemist) kes meie suguwsast enne meid elasid ja
eluraskust kannatasid, ja need, kes prast meid tulewad ja jllegi
kannatawad ja... seisawad nii selgesti, et katsu neid kega, pikas reas
sl - (sirutab ke wlja) kus - ah! ju muud midagi ei ole, kui wanaema
mured! Mitu plwe edasi, mitu ja mitu! ja mitu plwe tagasi! (wlja
sirutatud ksi wriseb) - ma ei ne sl wrast werd, kik on kollaste
pde ja siniste silmadega! Kollaste pde ja siniste silmadega! (Laseb
ke langeda ja pab - Marguse ple waadates - nagu pisarat silmast
ra pigistada.) - Aga ra seda sdamesse wta, Margus, ra seda
sdamesse wta, see on ainult - wiirastus, mis wanaema wahel neb!
(paitab korra Margust ja ootab, et see midagi wastaks.) Kui pike looja
lheb, kui wanad ja hallid oleme, siis... on kik kannatused ra ununud
nagu unengu!

MARGUS (wahib weel ikka kohkunult sinna, kuhu wanaema ksi nitas,
hkab siis raskeste ja jb jlle konutama).

MARI (tuleb rehetoast, toob lusikaid ja leiba lauale. Tema silmad
walwawad murelikult Margust. Et Margus ennast ei liiguta, ei julge ta
midagi telda, waid lheb tasakesi tagasi).

PEREMEES (tuleb uest, tema ngu muutub Margust nhes tusaseks. Astub
mne sammu ja jb siis keset rehealust seisma): Noh, ei ole teda ikka
weel nha?

MARGUS (teeb liigutuse, nagu oleks tal ge sna keele pl, prab aga
no teisale ja waikib).

PEREMEES: Kas sa ei kuule, poiss, et sinuga kneldakse?

MARGUS: Kuulen kll. Mis ma siis pidin wastama? Kui sa Tiina jrele
ksid, siis tead sa ise niisama hsti, et ta weel tagasi ei ole.

PEREMEES (enam iseenesele): Wiks ta ka parem jda, kus ta on!

PERENAENE (tuleb, paneb sginu lauale): Tulge nd sma!

PEREMEES (Margusele, kes ennast ei liiguta): No mis sa's nd lrretad?
Nagu ei oleks sul enam elu sees! Mis hingennistus sul siis nd kaduma
lks? (Istub lauda.) Aastate jrele juba mees, aga poisikese aru. Kui
sa naist wtta tahad - mina ei keela. Mari ootab, tee sgisel pulmad!

PERENAENE: Jah, mina seda ka ei mista! Sa wid ometi ainult inimest
wtta, kellel Issanda weri sdames! Kes metsa ra ei jookse!

(Jaanus tuleb uest ja asub lauda, nndasama ka wanaema ja Mari. Ka
Margus istub isa krwale. Tume meeleolu, keegi ei rgi sna.)

JAANUS: Meelimel olla hunt eila tallekese karja juurest ra wiinud.

PERENAENE (alamttega): Eks ole! Waja omagi karjasele telda, et
loomadega kodu lhedale hoiaks! (Swad jlle, nagu enne,
snalausumata.)

(Lwe plt langeb wari tuppa. Sl seisab Tiina - nlginud ja
kahwatanud, riided whe korratud. Ta on hbelik ja ei julge silmi les
tsta.)

JAANUS (neb teda kige enne): Meie kadunud, inimene!

MARGUS (les karates, et Tiinale wastu jooksta, nnelikult): Tiina!
Oled sa ometi korra tulnud...

PEREMEES (Margust karmilt istmele surudes): Siia j! Sellega iendan
mina!

(Margus ei julge ennast liigutada, kuna peremees aeglaselt lusika kest
paneb ja tulejale wastu astub.)

PEREMEES: Kust sa tuled?

TIINA (waatab paluwate silmadega ringi, aga ei saa sna suust).

PEREMEES (raudselt): Kust sa tuled? Kus sa olid selle aja?

TIINA (aralt): Metsas olin! Ma ei julgenud ju enam inimeste hulka
tulla! (Hakkab nutma.)

PEREMEES: Metsas? Metsas hulgub hunt! Mis sa tegid metsas?

WANAEMA (on sgilauast lestusnud ja sihib oma woodi re poole.
Tiina lhedale seisma jdes): Latseke, millest sa elad metsas, kui sa
metsa jooksed?

PERENAENE (sgilauast): Seda sina weel ksid? Mets on ju nd liha
tis.

TIINA (nuttes nagu enne): Millest ma elan? Ei millestki, wanaema.
Metsas on marju, metsas on oblikaid ja juuri. (lewoolawas rduses
ennast wanaema ette maha wisates ja tema plwede mbert kinni hakates:)
Sina, wanaema, sina ei keela mulle oma armu! Ma olen ju kllalt plwede
pl maas Jumala poole ganud, aga tema ei halasta! Ikka jlle tuleb
see taltsutamata wiha, ja mina ei saa selle wastu! Lapsena olin ma h,
usu mind, wanaema, ma olin h! Aga kui nad tlesiwad, minu ema olla
nid, kui nad tema surnuks peksiwad, kui nad mind sajatamise snadega
lwe eest lwe ette saatsiwad, siis! Siis kaswas see wiha iga lekohtu
wastu minu pisukeses sdames nagu kwa tkk ja on minuga hes suureks
saanud ja mina ei saa selle wastu. Mina ei saa selle wastu, usu,
wanaema, mina ei saa!

WANAEMA: Aga metsa jooksed sa latseke, ja oled saal pewad ja d!

TIINA (lewoolawas rduses): Ah wanaema! Metsas on nii h... nagu
sambla sisse suruda ja nutta... kuni wiha - tilk tilga jrele sulab ja
sda jlle kergeks saab. Sl ei tahaksgi nagu enam inimene olla,
tahaks olla metsas, prii ja waba, waba ja prii...

MARGUS (lahtiste ktega Tiina poole tormates): Tiina!

PEREMEES: (Marguse kewarrest kinni haarates ja teda tagasi tugates,
Tiina poole prates, leskeewa vihaga): Libahunt!

TIINA (nagu ussist nelatud, leskarates, waarudes; wanaema astub
eemale): Seda tled ka sina! (Nagu paludes leststetud ktega - siis
ksa silmade ette kattes:) Halastaja Jumal!

PERENAENE (laua rest): Sa oled ometi ise jaanitule res kigi
inimeste kuuldes tunnistanud, et sa libahunt oled! Mis sa's nd weel
seda salata tahad?

TIINA (perenaese poole sirutatud ktega): Oh, ema, mis sa seda
etteheitma hakkad, mis walus ja wihas meeltheitja inimese suust
mtlemata le huulte tuli!

PEREMEES (valusa kibedusega): Mtlemata? tle parem, kuidas sa mu poja
ra nidunud ja enesele jrele pannud oled!

TIINA (tuswa uhkusega): Ei ole mina Margust ra nidunud ega enesele
jrele pannud, seda teab Margus, seda teab Jumal, seda teate teie. Ja
kui Margus minu poole hoiab ja mind tahab, (tema silmad lwad
lkedama) siis on see tema oma waba tahtmine! Ja mina - win ainult
uhke olla, et h inimese sdame enesele olen witnud ja - hingephjast
alandlik ja tnulik, et ma Jumala suures maailmas hoopis mahajetud ja
ksi ei ole...

PEREMEES (ei suuda ennast enam taltsutada, pea karjudes): Nid oled, ja
nia palga saad korra, nagu su ema nid oli ja oma palga sai. Wlja
minu katuse alt, ussiseeme!

TIINA (leekiwas wihas): Mis?! Nid - olen mina ja nid oli minu ema...?
Minu ema ihu mullas ja hingekest ndsate hulgas tuled sa - teotama?
Minu ema, kelle lapse sa ometi puhtast halastusest oma juure wtsid,
teda toitsid ja katsid!

PEREMEES (ennast ra prdes): Olgu ka neetud see tund, kus ma seda
tegin!

TIINA (ennast taltsutades, kaeblikult esite, siis wihaselt): Oh et te
parem mind kiskjate loomade ktte oleksite jtnud! Siis oleks warakult
kigel walul ja piinal ots olnud. Hing oleks ema juure ja Jumala slle
tagasi saanud. Leiba olete ihule annud, hinge olete nlgida lasknud.
Toitnud ja katnud olete, armastanud ei ole te mind. Ihule andsite
warjupaiga, hing ji ksi. Ja otsis hinge! Otsis teie hinge kmme pikka
aastat ja ei leidnud mitte. Mrki olete mu hingesse walanud! Ja nd,
kus ma abi ja armu otsima tulen, teie juure, kes mulle isa ja ema pidid
olema, nd! nd tlete ka teie: libahunt! Tulgu see teie hinge ple!
Ah!! Ei ole siis ka minu sdames enam sdet lapse-armastust, ega tnu -
me oleme tasa!

MARGUS (hdaldades): Tiina!... Missugune sa isa ja ema wastu oled!

TIINA (nagu enne): Ei ole need mulle isa ja ema! Ja ei ole ka sinule
isa ja ema, kui neil sinu wastu armu ega halastust ei ole!
(Rahulisemalt:) Margus! Suures raamatus seisab: mees jtab isa ja ema
maha ja hoiab naese poole - (prab ennast minema) - tule!

MARGUS (nnetult): Ja - kuhu? Mtle ise jrele - kuhu!

PERENAENE (nagu pilgates): Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei
tooda?

MARGUS: Ja kes meid paari, kes meid kirikukirja paneb, kui misa kirja
ei ole!

TIINA: Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja
rabade taga, kust kurg ka ainult lennates le pseb, on mgi, me sees
hallikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid Jumal. Tule, kui sa minu
oma oled!

PEREMEES: Ha! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru ps!

TIINA: Tule, Margus!

MARGUS (on snadeta nnetu).

TIINA (kurwalt): Kui sa ei tule, Margus, siis - tle, et sa ei tule!

MARGUS: See ei ole ju wimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teist
teed leidma, me peame... (Waatab abiotsiwalt isa ja ema otsa ja jb
nende kiwistanud ngusid nhes wait.)

TIINA: Sa ei tule?

MARGUS (laotab nnetult ksa, jb wait).

TIINA (meeleraheitmises Marguse poole): Sinagi ehk usud nd, et ma -
libahunt olen? Oh Jumal! Meel lheb segi! Ma ei tea seda ju! Wib olla
oli siis minu ema see... ja mina!... olen seda werega temalt prinud ja
see mrk... (Ksa ringutades:) Oh Jumal, ma ei tea seda ju! (Waarub.)

PERENAENE (valjult): ra siis wta Jumala nime suhu, kui sa ei tea!

TIINA (wihaselt): Libahunt... Libahunt on ka Jumala loom!

PERENAENE: Ei ole libahunt Jumala loom! Ei klba see inimeste hulka!
Kasi!

TIINA: Mina olen Jumala loom, olgu ma ka libahunt! Teie? Wiletsad! Teil
ei ole julgust ega judu, armastust ega ustawust - midagi ei ole teil!
Ja tahate kohut mista? Teie?!

Kui ma hunt olen, on huntide hulgas mu ase, ehk on nende juures enam
igust ja enam halastust! (Astub uhkelt lwe poole. Minnes muutub tema
wiha rduseks. Lwe pl tagasi waadates :) Jumalaga, Margus! (Nuttes
ra.)



(EESRIIE.)



WIIES WAATUS.



(Wiis aastat hiljem. Seesama rehetare, mis esimeses waatuses. Inimesed
on wanemaks jnud, MARGUSELE on habe kaswanud, tema kui ka MARI - nd
Marguse naene - nojooned on kwaks ja waljuks muutunud. Kigewhem
muutunud on sulane JAANUS. WANAEMA on ige wanaks jnud ja
kokkulangenud, tema p ntkub, nitab nagu tukuks ta alati. Jlle
hiline talwe htu ja peerg pleb pihis; wljas torm ja aegajalt huntide
hulumine.)

(Sawiku lhedal istub MARI ja ketrab, ahju nurga res pingi pl
konutab Jaanus, ked sles. POISS-MRT lpetab woodi re pl
pastlarihmade sidumist, wtab kasuka ja kbara waia otsast.)

JAANUS: Kuhu see Mrt siis weel wastu htut minema ehib?

MRT: Ma lhen tistrele, toon tdruk-Mari ra. See ju sl on, ja -
tea kas saab tuisust lbi ksi koju. Ma lhen temale wastu.

JAANUS (naerdes): Sa oled ju Mari wastu ige wiisakaks hakanud. Rgiti
ikka, et sul tistre-Anuga tsi taga pidi olema...

MRT: Sooh, wi rgiti? Noh, siis ks tee ja kaks asja. (Naerdes:)
Jaa, eks pea enese ette hoolitsema, ega mind siia Tammarule ju sinu
kombel raudwaraks ei jeta. Siin oled sina taluisa ameti pl, ega sind
siit enam wlja kangutada saa. Minu jalgade all weel mitu tuult.

JAANUS: Soo, wi ks inimene ka minu ple kade! - Jah, eks ma ole siia
peatama jnud, wib olla jn weelgi, kui talurahwas mind - mahamatta
totawad.

MRT: Ei maksa sinu ple kade olla htigi. Jaa, kui talurahwas sulle
selle pika teenistuse eest ka sauna krwale kambri les oleksid lnud
ja sinu naesele-lastele seadinud, siis ehk wahest oleks kade olla
maksnud, nnda aga...

MARI (kuiwalt): Wi talle kllalt seda ei ole pakutud, juba ennegi,
wana peremehe ajal. - Temast nd saab!

JAANUS (naerab): Ega saa jah, nha on, et ei hakkagi saama.

MRT: No - hd htut kigile! (ra.)

(Jutu wahe.)

WANAEMA (tuleb ksikaudu kobades kambrist, wana kasukarbal mber
lade, toetab sawikule istuma - wokiwurinat kuuldes): Mis sa nd,
latseke, jlle wokiga? Lbe ometi ka phapewa pidada!

MARI: Ei ole enam phapew, phapew juba lbi. T tahab tegijat. -
Mure ka! Margus alles wljas, ei tule ega tule. Leiab ta selle tuisuga
teed wi ei leia, ja eksib metsa ra.

WANAEMA: Jah, ei tea kuhu ta nnda hilja ple jb!

JAANUS: Noh, kllap lks ka tee re krtsi sisse ja sl - kaob
tuttawate seltsis aeg kest.

MARI (tusaselt): See on siis ige temp, kui teab, et teised kodus tema
prast hirmul on ja ootawad?

JAANUS (ala-mttega): Kes teab, kui palju ta seda teab!

WANAEMA: Jaah... (Lpetab, ei tle midagi.)

JAANUS (kes aegajalt peergu kohendab): Mis suur igatsus tal ka kodu
jrelegi! Lapsi teile Jumal ei ole annud, maja thi ja kle...

MARI (ei wasta midagi, tallab ainult kwemini wokki. Lng katkeb.
Kummardab woki le ja tstab korraga p les): Kuule, kui tulewad!

(Lbi waikuse ja tuule mhina on kuulda, kuidas huntide hulumine
lhemale tuleb ja siis jlle kaugemale kaob. Kik kuulatawad.)

WANAEMA (hates): Jah!...

JAANUS (whe aja prast): tlesid midagi, wanaema?

WANAEMA (wahel puhates ja jlle rkides): Mis ma suurt tlesin -
midagi! Kik kordub siin maa pl - midagi ei muutu. Inimesed kll -
tulewad ja lhewad, snniwad ja surewad, muud kui - mind mulda - surm
ei taha, jtab nagu sambaks ilma ple, ehk mind kll - kellegil enam
waja ei ole. - Poja ja minija kutsus ta ra ja oleksid ometi weel
winud elada... (Ei saa liigutuse prast edasi.)

JAANUS (ka murelikult): Jah, need wiis khutbi, kui ta - teisigi
wttis, noori ja wanu nagu loogu. Kelle klge ta hakkas, ega sel
psemist ei olnud.

WANAEMA: Jah, nende hdal ots pl! Ei ole enam sdamewaewa kannatada,
ei sega tuisk ega maru nende rahu!

MARIT (waewawad nhtawasti ka piinlikud mtted, ta tuseb tasakesi les
ja lheb tuppa ra).

WANAEMA (mtetes): Nagu Marigi praegu...

JAANUS: Jah, nagu temagi! Ja mina tegin temale ka weel haiget. Tuli
tahtmata keele ple, ja - wi siis ongi meie majas nne? - Kuid - mis
temagi sinna parata saab!

WANAEMA: Jaah...

JAANUS: Hale neid mlemid Margusega waadata. Ei ole midagi, mis neid
hendaks! Ja see kolmas! See - hulgub ka ikka alles metsi mda! Kas ta
ei saa, wi ei tahagi ennast enam inimeseks muuta, - seda ei tea keegi,
seda teab Jumal!

WANAEMA (waluga): Jah, kes tooks troosti ja kinnitaks, et see nnda ei
ole, ehk kll kik seda arwawad ja usuwad! Kes leiaks luud-kondikesed
les, mis tendaks, et ta - parem siis ometi - juba ammu surnud ja rahu
sees on!

JAANUS (raskelt): Ei, surnud ta ei ole. Ja - tema ta on! ra ta meie
nurgast ei lhe ja pss ka tema ple ei hakka. Nd muidugi, kus juba
igaks teab, teda keegi enam puutuma ei hakkagi. - Mis ige hunt see
siis ka on, kes ei murra, inimesi ei karda ja - leiwa wastu, wtab, kui
wisatakse? See ikka Tiina on, seda usuwad kik.

WANAEMA (nhtawasti sdametunnistuse piina all): Kui oleks, et weel
suudaks! Kui annaks Jumal weel tunniks wi pewaks silmangemise
tagasi..! teldakse, kui niisugusele noa tera otsast leiba anda, mis
Suurel-reedel - sa tead kll?... et siis tast jlle inimene saab...

JAANUS (nukralt): Margus ju tahtis seda teha mullu heina ajal, kui loom
htul tule juure wlja tuli... perenaene li noa ja leiwa kest, loom
jooksis huludes metsa!

WANAEMA (kohkudes): Ohh!!

JAANUS: Sest ajast ju ka peremehe ja perenaese wahe nii paha on, olgugi
et nad sellest ei rgi!

WANAEMA (gades): Et tuleks surm ja wiiks! Siis - tahaks kannatada
kik, kuid mitte enam siin seda sdamewaewa ja piina! Me kik oma
tarkusega oleme sdi tema elust ja surmast!

JAANUS: Jah! Sdi wi mitte sdi..!

WANAEMA (whe aja prast): Mul on nii halb tna, niisugune waew - nagu
waritseks jlle kuskil midagi, millest mda ei pse, mille wastu ei
saa! Et Margus ometi tuleks!

JAANUS: Jah, tna nad wljas on, hoonete ja ueaedade mber hulguwad! -
Waadata ige, kas ei ne ja kuule midagi. (Wtab kbara, tahab ue
minna.)

MARI (hinaga kambrist tulles): Mine ige ue, Jaanus, sul on enam
jugust! Sl nagu on keegi...

JAANUS (hakkab uksepulgast kinni, sell silmapilgul lendab uks ise
lahti).

MARGUS (pss kes, astub le lwe. Jaanusele): Noh?

JAANUS: Ei midagi, tahtsin ue minna. - Ma wtan su hobuse lahti.

MARI (rmsa elawusega): Said ikka weel eluga tagasi? Ei tulnud hundid
sulle kallale?

MARGUS (ette poole astudes, tusaselt): Sain, nagu ned. (Jaanusele.)
Pole sul waja minna, loom juba oma asemel (Pssi Jaanuse ktte andes.)
Sh, phi see kuiwaks.

JAANUS (pssi waadates): Polegi mrjaks saanud. Higine ainult.

MARGUS: No kui hlgede all oli ja ise pl istusin.

MARI (Marguse leriideid wastu wttes, weidi etteheitwalt): Kus sa
ometi nii kaua olid!

MARGUS (tusaselt): Nii kaua olin... Olin kus ma olin, kellele mul siis
selle le waja seletust on anda.

WANAEMA (lepitawalt): Ega Mari ju halwa prast ei ksinud!

MARI (kaebawalt): Jah, nii pahas tujus on ta...

MARGUS (ritatult): Mis ma's teile pean tlema? Kusagil ma ei olnud.
Niisama kadus teiste seltsis aeg kest... (Istub sawikule.)

WANAEMA: Nojah!

JAANUS (whe aja prast, et juttu teha): Mis sl kiriku juures siis
tehti?

MARGUS (tusaselt): Sinule seda just waja seletada, ega sina seda enne
ei ole ninud. (Kui mrkab, et teised kik norus on.) Miks te's ra
magama ei ole linud?

MARI: Magama nd! Niisugusel l... Kui sind kodus ei olnud?...

MARGUS (urisedes): Mind! Keda ka weel oodata waja!

(Waikus. Tule tuhin phib kwemine mber maja. Eemalt on ksiku hundi
hulumist kuulda.)

WANAEMA (iseenese ette hates): Oh Issand halasta!..

MARGUS (nagu wanaema mtteid mistes): Ei ole waja wanu asju meele
tuletada. Laske surnud magada. Me - ei ole keegi - puhtad tema elust
ega surmast!

(Keegi ei wasta, tume meeleolu on maad wtnud.)

MARI (aralt): Kas sa sa ka tahad?

MARGUS (karmilt): Ei.

MARI: Kust sa sa said?

MARGUS (krsitult): kskik kust ma sain, wi ei saanud.

MARI (nukralt): Midagi sa ei taha, midagi sa ei rgi - (murelikult
minema hakates ja peatades) - magama tuled ka wi?

MARGUS: Mine ple.

(Mari haawatult ra, wanaema nagu tukub, Jaanus ehib magama minema -
keegi ei rgi sna. Korraga huntide hulumine lhedal. Jaanus rewil,
Margus kargab les ja kuulatab terawasti.)

JAANUS: Hbemataks lhewad need ka!

WANAEMA (kui hulumine ikka edasi kestab, pomisedes):

...oh Peeter, pha sulane,

Pane koerad kaleeie,

Hurdad mberrngaeie....

MARI (srgiwel, erutatult le kambri lwe): Margus! Wta pss,
hirmuta! Kllap on lauda ukse kallal! (Lb ukse jlle kinni.)

(Margus on juba kbara phe surunud, nurgast pssi wtnud ja - Jaanus
on temale ukse awanud - kaob le lwe. Jaanus kuulatab lahtise lwe
pl, tuisk ja lumi tungiwad sisse. Kuulda on, kuidas huntide hulumine
kaugemale lheb.)

WANAEMA (on ennast les ajanud, kobab lwe poole ja pomiseb ldisedes):

....Metsapeni, pikkaluga,

Metsa kuldane kuningas,

Mine sooda solgutama,

Mine laanta laiutama,

Kiwi klgi kiskumaie....

(Wljas pauk, tulejuga pimedas ja naesterahwa kiline karjatamine.)

JAANUS: Pha Jumal taewas! (Kargab le lwe ja jookseb hle poole.)

WANAEMA (nagu enne, on keset tuba judnud):

Meid kaitse oma were sees,

Oh Issand Jumal abimees...

MARI (rutuga mberwisatud hilpudes, suures erutuses tagatoast tulles,
hirmul wanaema mbert kinni hakates): Wanaema! Wanaema! - Oh Jumal!
Wanaema?...

WANAEMA (hirmul): Ei tea, laps, ei tea! See ei olnud looma, see oli
inimese hl!

MARI (kige suuremas erutuses, tormab lwe poole. Jud lpeb jalust,
toetab ukse piida najale.): Oh Jumal, Jumal - (kiljatades) Margus!

WANAEMA (wrisedes ja ldisedes): See ei olnud Marguse, see oli tema
hl!

MARI (ksa ringutades): Halastaja Jumal!

(le lwe tstawad Margus ja Jaanus kte pl Tiina, toowad tema
sammsammul ette, tulewalguse poole. Tiina on nrakates, metsik ja
nlginud, endisest ilust ei ole enam midagi jrel, ainult silmades on
nnelik sra. Tema ked on rinnus olewa haawa ple surutud, ta wriseb
ja ldiseb, weri walgub prandale.)

MARGUS (on Tiinale nkku waadanud, sdantlhestawalt): Tiina!

JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hu wastukaja): Tiina!

MARI (ahastades): Tema! Ikka tema!!

WANAEMA (gades): Ma teadsin! Ma tundsin, ta oli lhedal!

MARGUS (Tiinat kandes): Oh Jumal! Tiina! Tuled sa nnda! Ja mina...
(hl murdub) mina olen sinu tapja!

TIINA (pga jaatades): Jah! Ma tnan sind, Margus!

MARGUS (on Tiina rnalt istuma pannud, tema ette maha langedes,
meeleheitlikult): Kigest sest, mis seni oli, ei olnud weel kllalt,
nd olen ma sind ka weel pssiga lasknud!... (Nutab.)

TIINA: ra nuta, Margus! Sina, - sina ei ole ju sdi! - Wellekesed! -
Wellekesed oliwad nljas, ei tahtnud enam sna kuulda! Siis!...
(Toibudes ja igahele otsa waadates): Oh! Nd olen ma jlle siin, kus
ma - kus ma nnelik olin! Ja - kik olete jlle mu mber! (Pab
naeratada.) Ah Margus, mul ei ole enam palju aega - ma tnan sind!
Kige eest! See on minu wiimane nn - et sinu ksi minu wiletsusele ja
waewale otsa ple tegi!.. Margus, ma armastasin sind ja armastan sind
ikka ja igaweste! (Tema silmad wajuwad kinni, kne muutub sonimiseks:)
Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jlle sinu juures! Kust ma
tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse wiia.
Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju wahel tema poegadele
leiba! - (Suures erutuses:) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate...
(Karjudes:) ra l! (Kne asemel walus inisemine- p langeb longu.)

MARGUS (meeleheitmisel): Tema sonib!

WANAEMA (raskelt): See on surm!

TIINA (rgates): Margus! Margus! Huu! Hundid!! - (nnelikult:) Sa
andsiwad minule! (Naeratades) Wi jalad harkis all, nagu kunagi poisil!
See nd minu noorik!... (kki erutatult:) Mis te tahate minust! Mina
ei tea Kiwesti-Kaarli warsast! Ema! Ema! (Tahab les tusta,
sdantlhestawalt): Ema! (Langeb tagasi, tema silmad lhewad laiali
lahti.) Ja anna neile andeks nende wlad, kui meie andeks anname oma...
(Huuled liiguvad weel tasa, langeb kokku - sureb.)

(Margus surub Tiina silmad kinni ja nutab, nurgas nuutsub Mari, Jaanus
seisab tummalt, kokku pandud ktega.)

WANAEMA (kummarkile surnu le, loeb juba ammugi pomisedes surnupalwet,
aga nnda, et ainult wiimased snad kuuldawale tulewad): ...Ja wta
tema patust puhas hingekene oma auuriiki, Issand, igawene Jumal! Aamen!

(Surmawaikus.)



(EESRIIE.)







End of the Project Gutenberg EBook of Libahunt, by August Kitzberg



License: Share Alike